Autentne hindamine
Millised on Eesti haridusstrateegiad aastani 2015? (Vt.lk.7)
Horisontaalse suund: lahutav ühiskond (turuharidus) ja siduv ühiskond (eliitkoolid, interaktiivne Eesti)
Vertikaalne suund: kõrge uuendamisvõime ja madal uuendamisvõime.
Horisontaalse suund: lahutav ühiskond (turuharidus) ja siduv ühiskond (eliitkoolid, interaktiivne Eesti)
Vertikaalne suund: kõrge uuendamisvõime ja madal uuendamisvõime.
Mis on oodatav ja tegelik kompetentsus? (Vt.lk.8)
Oodatav: kompetentsid-kutsestandardid-õppekavad
Tegelik: tunnistused, hinded, oskused
Oodatav: kompetentsid-kutsestandardid-õppekavad
Tegelik: tunnistused, hinded, oskused
Mis on Eesti hariduse järgneva dekaadi 5 väljakutset? (Vt.lk.14)
Uuendatud õpikäsitlused: sotsiaal-konstruktivistlik õpikäsitlus, väärtustatakse kultuurilist ja ühiskondlikku väärtust.
Õpetaja positsioon ja maine: tõus.
Õppes osalemine: kasv (TULE, VÕTA programmid).
Teadmusühiskond ja innovaatiline majandus: hariduse seostamine tegeliku eluga.
Uus digikultuur: seos Eesti haridusega.
Millise õpikäsitluse suunas liigutakse? (Vt.lk.24)
Õppeasutused: koostöö juurutamine, sotsiaalsete kompetentside tugevdamine õppekavades
Õppija isiksus: erinevustega, kultuuritaust, perekondlik taust
Ühiskonna suhtumine: erinevate rollide tunnustamine, tugisüsteemide olemasolu
Mida nähakse ette Eesti digikultuuri arendamisel? (Vt.lk.29)
Õpetajate ja õppijate digitaalne infokirjaoskus saab õppeprotsessi tulemuslikkuse üheks põhikriteeriumiks
Riikliku tellimuse toel luuakse eestikeelne virtuaalõppe keskkond (sotsiaalvõrgustikud)
Ülikoolis arendatakse välja interdistsiplinaarsed ja mitmekeelsed õppimis- ja innovatsioonikeskused
Ülikoolide ja HTM koostöös luuakse elektrooniline pedagoogikavaramu (ühilduvad andmebaasid- ESTER, E-repositoorium, Koolielu)
Uuendatud õpikäsitlused: sotsiaal-konstruktivistlik õpikäsitlus, väärtustatakse kultuurilist ja ühiskondlikku väärtust.
Õpetaja positsioon ja maine: tõus.
Õppes osalemine: kasv (TULE, VÕTA programmid).
Teadmusühiskond ja innovaatiline majandus: hariduse seostamine tegeliku eluga.
Uus digikultuur: seos Eesti haridusega.
Millise õpikäsitluse suunas liigutakse? (Vt.lk.24)
Õppeasutused: koostöö juurutamine, sotsiaalsete kompetentside tugevdamine õppekavades
Õppija isiksus: erinevustega, kultuuritaust, perekondlik taust
Ühiskonna suhtumine: erinevate rollide tunnustamine, tugisüsteemide olemasolu
Mida nähakse ette Eesti digikultuuri arendamisel? (Vt.lk.29)
Õpetajate ja õppijate digitaalne infokirjaoskus saab õppeprotsessi tulemuslikkuse üheks põhikriteeriumiks
Riikliku tellimuse toel luuakse eestikeelne virtuaalõppe keskkond (sotsiaalvõrgustikud)
Ülikoolis arendatakse välja interdistsiplinaarsed ja mitmekeelsed õppimis- ja innovatsioonikeskused
Ülikoolide ja HTM koostöös luuakse elektrooniline pedagoogikavaramu (ühilduvad andmebaasid- ESTER, E-repositoorium, Koolielu)